Riigipilve infopäev 06.10.2022
Riigipilve infopäev, mille läbivaks teemaks oli “Kuidas on Riigipilvel tegelikult läinud ning kuhu suundume?”, toimus 6. oktoobril 2022 Tallinnas ja ettekanded on järelevaadatavad Riigipilve YouTube kanalil.
Riigipilve infopäeva juht Allan Allmere andis avaettekandeks sõna Riigi IKT Keskuse direktor Ergo Tars'le, kes tutvustas RIT visiooni.
Millised on RIT'i tehnoloogia suunad?
Seejärel saime tehnoloogiaosakonna juhataja Aarne Vasarik'lt teada, millised on RIT'i tehnoloogia suunad.
Infoturve Riigipilves
RIT infoturbeosakonna juhataja Andri Rebane andis ülevaate, millised on RIT turbe põhimõtted ja turbetehnoloogiad Riigipilve teenuses ning mida RIT ei tee riigi privaatpilves: ei tegele ärirakenduste varundamispoliitikatega, taastetestimiste, ärirakenduste turbetestimise, turvavigadele reageerimisega, ärirakenduste andmekaitse probleemide, ärirakenduste probleemide kriisijuhtimise, ärirakenduste prioritiseerimise laiaulatusliku kriisi korral jms.
Kuidas Riigipilvel on tegelikult läinud?
Riigipilve juht Taavi Viilukas andis ülevaate kuidas on Riigipilvel tegelikult läinud pärast eelmist Riigipilve infopäeva 02.02.2022 ja kuidas Riigipilve tiim toimetab täna. Taavi Viilukas tõi oma ettekandes välja, et ressursikasutuse tõus on 57%, mis on toonud kaasa suurema koormuse taristule, aga taristu laiendamist pidurdab pikk tarnete aeg. Elektrihinna tõus mõjutab taristu kulude suurendamist, mida illustreeris hästi esitatud tulpdiagramm, aga Riigipilve kasutajate jaoks ressurssi kasutuse maksumus ei ole muutnud. Riigipilve juht ei saanud rääkimata jätta ka tõrgetest, mis on olnud alates märtsist 2022, aga millest valdav enamik on olnud seotud ühe võrguseadmega.
Ettekande lõpus tutvustas Riigipilve tiimijuht Riigipilv 1.1, mis hõlmab ennast taristu laiendamist uute serverite ja võrguseadmetega, võrgu ühtlustamist, SDN kasutusele võttu, toetatud platvormide laiendamist ja iseteenindusplatvormi kaasajastamist.
Riigipilv 2.0
Riigi IKT Keskuse arhitekt Kristjan Kuusk andis teada, et Riigipilv on väljunud startup etapist.
Riigipilve 2.0 on endiselt IaaS, PaaS ja SaaS ja partnerite teenused, mida arhitekt Kristjan Kuusk kirjeldas ka täpsemalt. Samuti saavad vaatajad teada, kuhu Riigipilve tahab jõuda käideldavuse, andmete säilimise ja hallatuvuse.
Meie ümber toimuvad sõjad! Ukraina sõda
MKM Digiriigi arengu osakonna IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere tõi välja kuidas IT sektoril Ukrainas kulgeb, mida sõda Ukraina IT sektorile kaasa tõi IT teenuste jätkumiseks:
vajadused tekkisid võrgu, IT kompetentsuse, keskse suhtluse koordineerimise, seadusandluse jt osas. Ettekandja püstitas küsimuse, et mida teeksime meie samas olukorras? Mida on meil õppida?
Diia - Mis see on? Diia on mobiilirakendus, veebiportaal ja e-valitsemise kaubamärk Ukrainas, mis võimaldab Ukraina kodanikel identifitseerida ja kasutada nutitelefonides digitaalsete dokumentide asemel füüsilisi. Diia portaal võimaldab juurdepääsu üle 50 riigiteenusele.
Ukraina sõda ja "kübersõda"
Cert.ee küberturbe ekspert Veikko Raasuke rõhutas, et kübersõda on üks sõja osa. Ta tõi enda ettekandes välja olulisi fakte, mis tagasid Ukrainale edu ja millest meil oleks õppida.
Transpordiameti teenused Riigipilves
Riigipilve kasutajatest sai esimesena sõna Transpordiameti arhitekt Alvar Soome, kes tutvustas infosüsteeme, mis on täna Transpordiametil Riigipilves.
Bürokratist (Riigi)pilve kontekstis
Riigi Infosüsteemi Ameti masinaõppe- ja keeletehnoloogia osakonna arhitekt Rainer Türner tutvustas Bürokratti (Riigi)pilve kontekstis.
Tervisekassa Pilveke
Eesti Haigekassa IT halduse osakonna juhataja Jüri-August Kirch tutvustas Tervisekassa teekonda 2020-2023 ja milliseid ohte on nad kogenud pilveteekonnal.
Ta pidas oluliseks standardiseerimist, et olla produktiivsem ja pilve teenuse kasutamine jätab rohkem aega äriväärtuse loomiseks.
OHUALAPÕHINE KIIRE OHUTEAVITUSE SÜSTEEM – AKOS
Riigi Infokommunikatsiooni SA IT osakonna juhataja rääkis miks on AKOS vajalik, kuidas see toimib ja kuidas on see Riigipilves ülesehitatud.
My 2 cents on Cloud
Eesti Energia AS äriliini IT arhitekt Kirkka Kivilo jagas enda kogemust erinevate pilvede kasutamisel.
Täname infopäeval esinejaid, päevajuhti ja osalejaid nii kohapeal kui veebis.
Riigipilve infopäeva juht Allan Allmere andis avaettekandeks sõna Riigi IKT Keskuse direktor Ergo Tars'le, kes tutvustas RIT visiooni.
Millised on RIT'i tehnoloogia suunad?
Seejärel saime tehnoloogiaosakonna juhataja Aarne Vasarik'lt teada, millised on RIT'i tehnoloogia suunad.
Infoturve Riigipilves
RIT infoturbeosakonna juhataja Andri Rebane andis ülevaate, millised on RIT turbe põhimõtted ja turbetehnoloogiad Riigipilve teenuses ning mida RIT ei tee riigi privaatpilves: ei tegele ärirakenduste varundamispoliitikatega, taastetestimiste, ärirakenduste turbetestimise, turvavigadele reageerimisega, ärirakenduste andmekaitse probleemide, ärirakenduste probleemide kriisijuhtimise, ärirakenduste prioritiseerimise laiaulatusliku kriisi korral jms.
Kuidas Riigipilvel on tegelikult läinud?
Riigipilve juht Taavi Viilukas andis ülevaate kuidas on Riigipilvel tegelikult läinud pärast eelmist Riigipilve infopäeva 02.02.2022 ja kuidas Riigipilve tiim toimetab täna. Taavi Viilukas tõi oma ettekandes välja, et ressursikasutuse tõus on 57%, mis on toonud kaasa suurema koormuse taristule, aga taristu laiendamist pidurdab pikk tarnete aeg. Elektrihinna tõus mõjutab taristu kulude suurendamist, mida illustreeris hästi esitatud tulpdiagramm, aga Riigipilve kasutajate jaoks ressurssi kasutuse maksumus ei ole muutnud. Riigipilve juht ei saanud rääkimata jätta ka tõrgetest, mis on olnud alates märtsist 2022, aga millest valdav enamik on olnud seotud ühe võrguseadmega.
Ettekande lõpus tutvustas Riigipilve tiimijuht Riigipilv 1.1, mis hõlmab ennast taristu laiendamist uute serverite ja võrguseadmetega, võrgu ühtlustamist, SDN kasutusele võttu, toetatud platvormide laiendamist ja iseteenindusplatvormi kaasajastamist.
Riigipilv 2.0
Riigi IKT Keskuse arhitekt Kristjan Kuusk andis teada, et Riigipilv on väljunud startup etapist.
Riigipilve 2.0 on endiselt IaaS, PaaS ja SaaS ja partnerite teenused, mida arhitekt Kristjan Kuusk kirjeldas ka täpsemalt. Samuti saavad vaatajad teada, kuhu Riigipilve tahab jõuda käideldavuse, andmete säilimise ja hallatuvuse.
Meie ümber toimuvad sõjad! Ukraina sõda
MKM Digiriigi arengu osakonna IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere tõi välja kuidas IT sektoril Ukrainas kulgeb, mida sõda Ukraina IT sektorile kaasa tõi IT teenuste jätkumiseks:
vajadused tekkisid võrgu, IT kompetentsuse, keskse suhtluse koordineerimise, seadusandluse jt osas. Ettekandja püstitas küsimuse, et mida teeksime meie samas olukorras? Mida on meil õppida?
Diia - Mis see on? Diia on mobiilirakendus, veebiportaal ja e-valitsemise kaubamärk Ukrainas, mis võimaldab Ukraina kodanikel identifitseerida ja kasutada nutitelefonides digitaalsete dokumentide asemel füüsilisi. Diia portaal võimaldab juurdepääsu üle 50 riigiteenusele.
Ukraina sõda ja "kübersõda"
Cert.ee küberturbe ekspert Veikko Raasuke rõhutas, et kübersõda on üks sõja osa. Ta tõi enda ettekandes välja olulisi fakte, mis tagasid Ukrainale edu ja millest meil oleks õppida.
Transpordiameti teenused Riigipilves
Riigipilve kasutajatest sai esimesena sõna Transpordiameti arhitekt Alvar Soome, kes tutvustas infosüsteeme, mis on täna Transpordiametil Riigipilves.
Bürokratist (Riigi)pilve kontekstis
Riigi Infosüsteemi Ameti masinaõppe- ja keeletehnoloogia osakonna arhitekt Rainer Türner tutvustas Bürokratti (Riigi)pilve kontekstis.
Tervisekassa Pilveke
Eesti Haigekassa IT halduse osakonna juhataja Jüri-August Kirch tutvustas Tervisekassa teekonda 2020-2023 ja milliseid ohte on nad kogenud pilveteekonnal.
Ta pidas oluliseks standardiseerimist, et olla produktiivsem ja pilve teenuse kasutamine jätab rohkem aega äriväärtuse loomiseks.
OHUALAPÕHINE KIIRE OHUTEAVITUSE SÜSTEEM – AKOS
Riigi Infokommunikatsiooni SA IT osakonna juhataja rääkis miks on AKOS vajalik, kuidas see toimib ja kuidas on see Riigipilves ülesehitatud.
My 2 cents on Cloud
Eesti Energia AS äriliini IT arhitekt Kirkka Kivilo jagas enda kogemust erinevate pilvede kasutamisel.
Täname infopäeval esinejaid, päevajuhti ja osalejaid nii kohapeal kui veebis.