„Uuendatud riigipilv ei ole pelgalt tehnoloogiline uuendus – see on oluline samm tagamaks, et avaliku sektori andmed on kaitstud ja alati kättesaadavad,“ rõhutas RITi tehnoloogiaosakonna juhataja Aarne Vasarik. Uus lahendus tugineb kolmele andmekeskusele Eestis ja ühele Euroopas, mis moodustavad ühtse ja turvalise infrastruktuuri. Täiendavalt kasutatakse kõigis andmekeskustes sajaprotsendiliselt rohelist elektrit, muutes lahenduse ka keskkonnasõbralikuks.

„Uuendatud riigipilv pakub varasemast kiiremat andmeedastust ja töökindlamat võrku. Tänu täiustatud platvormile ja riistvarale on jõudlus oluliselt kasvanud, võimaldades asutustel oma andmeid operatiivselt töödelda ja jagada,“ selgitas Vasarik. Uuenduste hulka kuuluvad ka IPv6 tugi, turvalisem haldusmudel ning automatiseeritult taastamise võimekus.

 Asutused saavad oma andmeid hallata ja varundada iseteeninduskeskkonna ning rakendusliidese kaudu. See lihtsustab tööprotsesse ja muudab avaliku sektori teenused kiiremaks ning sujuvamaks. Lisaks parandatud jõudlusele pakub uuendatud riigipilv suuremat paindlikkust.

Uuendatud riigipilv vastab kõrgetele infoturbe nõuetele, pakkudes turvalist keskkonda, kus andmete hoiustamine ja haldamine on täielikult Eesti riigi kontrolli all. “Mitmed avaliku sektori sektori asutused hinnanud, et turbekaalutlustel ei saa nende andmed asuda avalikes pilvlahendustes. Riigipilv pakub alternatiivi, mis tagab andmete turvalise hoiustamise ning võimaldab selleks kasutada ka rahvusvahelist andmekeskust,” selgitab Vasarik.

„Meie eesmärk on pakkuda avalikule sektorile platvormi, mis tagab nii andmete kaitstuse kui ka kiire taastamise kriisiolukorras,“ ütles Vasarik. Uue lahenduse kolm andmekeskust Eestis ja üks Euroopa regioonis pakuvad kõrget turbetaset ning kättesaadavust.

Riigipilve liikumisest 2022. aasta veebruaris Riigi IT Keskuse haldusesse on selle populaarsus märgatav – kasv on lausa 2,4 kordne. „Näeme nii olemasolevate kui ka uute tellijate seas suurt huvi uue riigipilve vastu, eriti nende asutuste hulgas, kellele avalikud pilved ei sobi või kelle vananevat taristut ei ole otstarbekas uuendada,“ lisas Vasarik. Olemasolevad tellijad viiakse uuele platvormile RITi ja klientasutuste koostöös, kusjuures protsess sõltub andmete mahust ja klientasutuse soovidest.

Uue riigipilvega saavad liituda avaliku sektori asutused, elutähtsa- ja tervishoiuteenuse osutajaks määratud juriidilised isikud ning infokommunikatsiooniteenuste pakkujad, kes oma teenuste läbi teenindavad riiki. Liitumissoovist saab teada anda Riigipilve kodulehe kaudu.